Sharing my following thoughts in Estonian. Wishing a beautiful, sunny, happy day full of laughter for my international readers :)

Tuleb natuke nutt ja hala, aga tundsin, et tahan jagada neid mõtteid. 
Ma olen küll üdini positiivne inimene ja üldiselt mind ei heiduta teiste negatiivsed ütlused minu suunas, kuid mingi hetk tuleb ka minul piir ette... 
Mulle meeldib kajastada oma blogis lisaks outfittidele ka seiku oma elust, sest nii olen ma kuidagi lähedasem selle blogi ja oma lugejatega ning minu enda lemmikutes blogides kirjutatakse ka eraelulisest poolest lisaks moele. Hetkel aga tunnen, et peaksin edaspidi keskenduma ainult outfiti postitustele ja jätma ülejäänu, mis puudutab mind, mu elu ja minu pere, omateada.
Ma saan aru, et loomulikult leidub kadedaid inimesi, kellele ei meeldi, et mul on ilus elu ning kes on meeletult negatiivsed ja pahatahtlikud ja saavad energiat teistele halvasti ütlemisest. Ma ise loon ju selleks suurepärase võimaluse eksponeerides end siin niimodi avalikkusele... 
Kahjuks leidub üks isik, kellele ma olen ikka kohutavalt jalgu jäänud ning kellest on mul natuke lausa kahju, sest tundub, et ta keskendub minu elule rohkem kui enda omale. Nimelt kirjutab ta minust väga halvasti nii minu blogi kommentaarides kui ka mujal, nimetades minu jutte mu tegemiste kohta valedeks. Ausalt öeldes väga solvav, kui ma jagan seiku oma elust ja tegemistest ja võõras inimene mind sealjuures järjepidevalt valetajaks nimetab. Võtab ära tahtmise kirjutada...

Mis teie arvate? Kas keskendun edaspidi vaid outfittidele või vaatan taaskord mööda negatiivsetest mustajatest ja jätkan samas vaimus?